|
|
| European Environmental Press |
|
| EEP-auhind |
 |
|
|
| Oskussõnavara |
 |
|
Aleksander Maastiku keelenupud ajakirjas Keskkonnatehnika
– Eesti keele kaitseks. – Keskkonnatehnika 1, 1996 lk 36
– Keel ja oskussõnad. – Keskkonnatehnika 2, 1996, lk 44
– Toruterminitest. – Keskkonnatehnika 3, 1996, lk 45
– Hakkpuidust ja veest. – Keskkonnatehnika 4, 1996, lk 45
– Jäätmed, prügi ja prügila. – Keskkonnatehnika 1, 1997, lk 44
– Veel kord jäätme- ja prügiterminitest. – Keskkonnatehnika 2, 1997, lk 44
ILMUS “INGLISE-EESTI TEHNIKASÕNARAAMAT”, AGA…
Fantastiliselt lühikese ajaga (alla aasta!) koostati ja trükiti sõnaraamat, milles esitlusel öeldi olevat umbes 90 000 terminit. Öeldi ka, et ta on Eesti kõigi aegade suurim. Paraku aga mitte parim: tõeks osutus see, mida oli karta – nii kiiresti on nõnda suurt tööd võimatu korralikult teha. Esitlusel kurtis seda ka peatoimetaja Rein Kull, kes keelemehena sai vaid eesti õigekirjutust jälgida. Erilakorrastuse eest pidanuks hea seisma toimetuse kolleegium. Kolleegiumi liikme Heido Otsa sõnutsi selleks võimalust ei antudki. Ja nõnda jõuti kõige kummalisema lahenduseni, mida olen oma aastatepikkuses sõnaraamatutegevuses näinud: sõnakobarateni, milles ühe ja sama valdkonna terminil on mitu vastet. Kõik, mis kirjastajale (Euroülikool) saadeti, läks trükki! Kuigi ainevaldkondade jaotus oli teada, leidus autoreid, kes pidasid end pädevaks ka võõral erialal, nt hüdrotehnikas, termineid looma. Nt lock (lüüs) on ‘üks lüüsikambritest’, paar rida allpool sai aga lock chamber (lüüsikamber) hoopis kummalise tõlke: ‘kogu lüüsimisala’! Nende tõlgete autor jättis samad jäljed ka TEA kirjastatatud “Teaduse ja tehnika sõnaraamatusse” (Tallinn, 1997). Püüdsin tõrjuda tavasõnastikes juba ammu levinud viga: dam – tamm. Õige on pais (vett paisutav ehitis), ‘tamm’ (vee eest kaitsev ehitis, nt Hollandis) sai looksulgudesse kui vale termin. Aga ei aidanud see midagi: märgend ehit on eespool märgendit hüdr ning nõnda on esikohal jällegi see õnnetu ‘tamm’. Tamm on aga inglise keelesdike, dyke, levee. Üksomaloominguleinnustanud sõnaon landfill. TEA sõnastikus on ta ‘täitepinnas’ (!), kõnealuses aga millegipärast mitmusse panduna (landfills) hoopis ‘jäätmeväli’, kuigi mõni rida eespool on õige nimi ka – prügila. Õige mitu vigast keskkonnakaitsesõna võinuks olemata olla, kui autor ta enese palvel tehtud parandusi arvestama oleks soostunud. Sel moel sai inglise keel uue sõnagi – carbage (p.o garbage), seegi viga oli osutatute seas.
Mida soovitada sõnaraamatu kasutajale? Kui teate, mis valdkonda termin kuulub, otsige sõnakobarast asjakohane kaldkirjas märgend (nt hüdrotehnikasse puutuva korral hüdr, mitte ehit) ning võtke vaste sealt. Märgendi keskk puhul see retsept kahjuks ei toimi, sest keskk tähistab nii keskkonnakaitset kui keskkonnatehnikat. Ega märgendid ainevaldkonda õigupoolest näitagi, nad viitavad pigem autorile.
Vigaseid termineid, ertiti keskkonnakaitsesse puutuvaid, käsitlen lähemalt Keskkonnatehnika järgmises numbris.
Aleksander Maastik, Keskkonnatehnika 1/2001
Sujutagem ja ragastagem!
Eesti keelde tükivad üha uued “täiendused”. Isegi siis, kui kena omasõna on olemas. ‘Koolipidu´ja ‘rannapidu’ on ju nii labased, ‘schoolfest´ (pool sõna inglise ja pool saksa keeles!) ja ‘beach party’ hoopis midagi muud! Olid kadakasaksad ja pajuvenelased, nüüd lepainglased.
Aga ega soome keelgi laita ole, ikka parem kui eesti! Ja siin on tehnikamehedki oma panuse andnud. Juba paar aastat tagasi tõrjusin “Keskkonnatehnikas” esimest korda sõna ‘sujutamine’. Sõna, mida eesti keeles ei ole olemaski, soome keeles tähendab aga ‘libistamist’. Jutt on vanade torustike kordategemisest neid lahti kaevamata sel moel, et neisse tõmmatakse või lükatakse sisse uus plasttorustik. Miks eestlased ei võiks ‘libistada’, kuigi soomlased ‘sujutavad’?
Ja miks, pagana pärast, me räägime armastusest? Võiks ju hoopis kena olevust ragastada (soome keeles ‘rakastaa’, hääldub ‘ragastaa’)!
Head firmamehed! Aidake hoida eesti keelt! Kui teil tuleb tegemist uue toote või tehnoloogiaga, mille jaoks eesti keeles veel sõna ei ole, küsige nõu kas või “Keskkonnatehnikalt”. Aitame meeleldi pead murda. Aga jääge ikka armastama, kõlab ju hoopis kenamini!
Aleksander Maastik KKT keeletoimetaja ja oma keelt hoida püüdev eestlane, Keskkonnatehnika 6/2002
Emissioon, heide ja heitmed
Eesti oskuskeeles on üsna paratamatu inglise keele pealetung, teaduskarjääris lähevad ju arvesse vaid rahvusvaheliselt retsenseeritud pms ingliskeelsed artiklid. Ometi ei tohiks seejuures kaduda omakeelne sõnavara. Üks muret tegevaid terminikobaraid on 'emissioon', 'heide', 'heitkogus' ja 'heitmed'.
Inglise keeles tähendab emission ainsusesõnana tegevust, mitmuses (emissions) selle mõõdetavat tagajärge, eesti keeles mitte: emissioon = heide (nii tegevus kui ka heidetu hulk). Emissions eestikeelne vaste võib olla nii 'heide' kui ka 'heitkogus(ed)' (mitte 'emissioonid'), kontekstist olenevalt ka 'heitmed': keskkonda heidetu, nt prügi, heitgaas, heitvesi, mis heidetu kogust ei hõlma.
Niisiis: 'kasvuhoonegaasi aastaemissioon t/a' ehk 'kasvuhoonegaasi aastaheide t/a', mitte 'aastased emissioonid' (või mis veel hullem: 'aastased heitmed'); emissiooni e heite (mitte 'emissioonide') vähendamine; 'CO2-heide', mitte 'CO2 heitmed'; 'vedelheitmed', mitte 'vedelheited'.
Aleksander Maastik, Keskkonnatehnika 4/2009 ja 8/2008
|
|
|
|
|
|
