lk 8 Kliima ja 21. sajandi ohud Tarmo All, Valter Petersell, Sten Suuroja, Eesti Geoloogiakeskus
Euroopa Komisjoni algatatud raamprogrammi BSR INTERREG III B (The Baltic Sea Region INTERREG III B Neighbourhood Programme) raames ning Soome Geoloogiakeskuse algatusel hakati aastatel 2002–2005 hindama kliimamuutuse mõju Läänemere piirkonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale ja looduskeskkonnale. Selleks käivitati uurimisprojekt SEAREG (Sea Level Change Affecting the Spatial Development in the Baltic Sea Region). Keskenduti eelkõige meretõusu ning jõgede vooluhulga muutuste uurimisele. Huviobjektiks valiti Pärnu kui meretõusu mõjudest tõenäoliselt enim ohustatud Eesti linn ja 2005–2008 toimunud jätkuprojektis Developing Policies & Adaptation Strategies to Climate Change in the Baltic Sea Region, ASTRA võeti peale Pärnu vaatluse alla ka Tallinn. Artiklis keskendutakse prognoositava kliimamuutuse mõjuga kohanemisele ja mõju leevendamise strateegiale ning antakse põgus ülevaade Eesti massiteabevahendites enim levitatud seisukohtadest kliimamuutuse kohta.
lk 12 Õhusaaste ja kliimamuutuse mõju materjalidele
Ott Roots, Eesti Keskkonnauuringute Instituut
ÜRO/Euroopa Majanduskomisjoni koostööprogrammi ICP on Effects on Materials, including Historic and Cultural Monuments (ICP Materials) käigus uuriti, millised kliima- ja õhusaaste näitajad avaldavad kõige suuremat mõju looduslike ja tehismaterjalide korrosioonile ning kuidas seda mõju vähendada. Artiklis tutvustatakse programmi ICP Materials tulemusi. Programm käivitati 1985. aastal. Eestis asuv Lahemaa seirejaam on selles programmis osalenud alates 1987. aastast.
lk 15 Kasvuhoonegaasidega kauplemine Eestis
Kaire Kuldpere, Riigikontroll
Riigikontroll auditeeris 2009. aastal, kas riik on teinud kõik endast oleneva selleks, et aidata Eestis tekkivaid kasvuhoonegaaside koguseid vähendada. Auditi käigus hindas Riigikontroll, kuidas riik on juhtinud kasvuhoonegaaside vähendamiseks vajalikku tegevust ning kuidas on Eestis rakendatud Euroopa Liidu sisest kasvuhoonegaaide heitkogustega kauplemist. Artikkel keskendub Euroopa Liidu kauplemissüsteemi rakendamise auditeerimise tulemustele.
lk 18 Tuumajaama Three Mile Island avarii põhjused, tagajärjed ja mõjud Henri Ormus Artikkelühest tuumaelektrijaamade ajaloo suurimast (peale Tšernobõli) õnnetusest – avariist Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas ning sellepõhjustest, tagajärgedest ja järelmõjust maailma tuumaenergeetikale ning tuumaturvalisuse arengule.
lk 20 Eestile sobivad helio-soojaveesüsteemid
Tomson, Tallinna Tehnikaülikool
Viimastel aastatel on päikeseenergeetika tehnilised lahendused nii elektri kui ka sooja majapidamisvee tootmisel Eestis tõepoolest levima hakanud. Eestis kasutatakse kaht tüüpi heliokollektoreid -lame- ja vaakumtorukollektoreid. Autor analüüsib nende kollektorite sobivust Eesti oludesse, tuginedes (ligikaudsele) arvutisimulatsioonile.
lk 29 Uudne tehnoloogia väikese tihedusega vahtplastide tootmiseks (projekt Light Foam)
Jaan Kers, Tallinna Tehnikaülikool
Artiklis tutvustatakse polümeeride uut töötlemistehnoloogiat Light Foam, misvõimaldab vahustada termoplaste, ilma et selleks peaks kasutama keemilisi vahustusaineid (chemical blowing agents). Ülevaate saab Light Foam-tehnoloogia eelistest, võimalustest ja probleemidest, millele tuleb leida lahendus, enne kui uue tehnoloogia saab võtta kasutusse.
lk 31 Ohtlikud ained meie veekogudes
Katrin Juhanson, Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum
Autorid annavad ülevaate ohtlikest ainetest veekeskkonnas, nende mõjust inimese tervisele, ohtlikke aineid puudutavatest õigusaktidest, ning Balti riikide ühisprojektist BaltActHaz, mille eesmärk on Läänemere saastamise vähendamine ohtlike ainetega.
lk 34Rummu karjäärijärve allalaskmine ei ole põhjendatud Enn Soovik Väidetavasti põhjustab Vasalemma vallas Rummu lubjakivikarjääris moodustunud 10-11 m sügavune ja 86 ha suurune tehisjärv lähikonnas keldriuputusi ja pinnase kasvukihi liigniiskust, seetõttu on kavas järve veetaset alandada. Lähem hüdrogeoloogiline ja hüdrotehniline ning keskkonnamõju analüüs seda kava ühestki vaatenurgast ei toeta. Artiklis selgitab autor miks karjäärivee alandamise vajadus on põhjendamata.
lk 36 Suurpaneelelamute renoveerimise õnnestumine eeldab kompleksset lähenemist
Targo Kalamees, Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Tehnikaülikoolis sai valmis uuring „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“, mille eesmärk oli saada ülevaade suurpaneelelamute seisundist. Esimesed suurpaneelelamud ehitati Eestis 1960ndatel aastatel. Nüüd on need juba nii vanad, et projektikohane kasutusiga hakkab lõpule jõudma. Seetõttu on vaja ülevaadet nende elamute ehituskonstruktsioonilisest ja tehnosüsteemide olukorrast ning ehitusfüüsikalistest probleemidest. Artiklis tutvustatakse uuringu tulemusi.
