Mida teha biolagunevate jäätmetega?
Robert Kiviselg, Keskkonnaministeerium
Artiklis esitatakse ülevaade Eestis tekkivatest jäätmekogustest. Põhirõhk on biolagunevate jäätmete käitlemisel. Selgitatakse põhjusi, miks omavalitsused bioloagunevate jäätmete käitlemisest praegu huvitatud ei ole.
Biojäätmed mootorikütuseks
Ülo Kask ja Janita Andrijevskaja, TTÜ soojustehnika instituut
„Biojäätmed mootorikütuseks“ (From Waste to Traffic Fuel) on 28 kuud kestev Euroopa Liidu INTERREG IV A programmist rahastatav projekt, mis valmistati ette ja käivitati biogaasi keskkonnasõbraliku mootorikütusena kasutamise propageerimiseks. Projekt algas septembris 2009 ja lõpeb detsembris 2011. Kogumaksumus on 1,11 miljonit eurot, millest 0,2 miljonit jääb kahe Eesti partneri kasutada. Projekti alustati pilootalade biogaasipotentsiaali kaardistamisega, seejärel koostatakse jäätmete vältimise kavad kahele maakonnale, tehakse mõne potentsiaalse biogaasijaama teostatavusuuringud ning prognoositakse biogaasi kasutamist mootorikütusena. Projekti praktilisuse suurendamiseks keskendutakse suhteliselt kitsale piirkonnale – Eestis Harju ja Lääne-Viru maakonnale ning neljale Lõuna-Soome regioonile.
Eesti joogivee radioaktiivsusest
Evelyn Pesur, McS, Keskkonnaministeerium
Radioloogilised nõuded joogivee kvaliteedile
Eesti põhjavee radioaktiivsuse kohatist kõrget taset põhjustavad looduslikud radionukliidid, mis pääsevad põhjaveelademesse ümbritsevatest pinnasekihtidest, nt oobolusliivakivist ja diktüoneemakildast. Radioaktiivsed elemendid avaldavad mõju peamiselt kambriumi-vendi ning mõningal määral ka ordoviitsium-kambriumi veeladestute veele. Artiklist saab ülevaate radioloogilistest nõuetest joogivee kvaliteedile, joogivee radioaktiivsusele pühendatud uuringutest Eestis ja sellest, milliseid meetmeid on võetud joogivee radioaktiivsusega seotud mure leevendamiseks.
Teemantide kaasmineraalidest ja kullast Eestimaa moreenides
Valter Petersell, Tarmo All, Eesti Geoloogiakeskus
Eestimaa moreenide mineraloogilist koostist uurides on avastatud ka harva levivate süvakivimite gruppi kuuluvate kimberliitse ja lamproiitse magmaga kaasnevaid raskeid mineraale. Sellesse mineraalide gruppi kuuluvad ka teemantide indikaator- ehk kaasmineraalid. Artiklis tutvustatkse teemantite kaasmineraalidega seotud uuringuid ja uuringutulemusi Eestis.
Vanemate korrusmajade ventilatsioonimurede leevendamiseks on olemas lahendus
Liivo Kruusel, Elysium OÜ
Artiklis tutvustatakse tehnoloogiat, mis võimaldab kasutada ventilatsiooni väljapuhkeõhu soojust keskkütte- ja tarbevee soojendamiseks, eriti hästi sobib see korrusmajale. Hoone ventilatsioonikorstnate otsa paigaldatakse ventilaatorist, siibrist ja õhk-vesi-soojusvahetist koosnevad soojapüüdurid. Igas lõõris saab sundväljatõmmet siibri abil reguleerida. Soojusvaheti torustikus ringlev soojuskandur (nt tosool) koormab soojuspumpa ühtlaselt aasta ringi. Kui soojuspump ühendada tagastusvee temperatuuri tõstmiseks keskkütte- ja/või sooja tarbevee süsteemiga, saab ventilatsiooniõhu soojuse ära kasutada. Süsteemiga saab liita ka päikesepaneele. Kui süsteemi toodetud soojusest ei piisa, on võimalik lisa saada kaugküttesüsteemist.
Aurukatla toitevee töötlemine pöördosmoosiga
Kaupo Ingver, Filter AS
Artiklis on juttu Eestis seni veel suhteliselt vähe levinud pöördosmoostehnoloogiast, mis aitab säästa energiat aurukatla toitevee ettevalmistust täiustades. Vee ettevalmistamine pöördosmoosiga vähendab katlamaja ja torustikega seotud kulutusi. Märgatavalt väheneb korrosioon, sest katlavee soolasisaldus langeb. Sama kütusehulgaga saab toota suurema koguse kvaliteetset (kuiva) auru. Sama aurukoguse tootmiseks kulub vähem kütust ning katla läbipuhetele läheb 25 % asemel kaduma vaid 2 % toiteveest. Energiat, mis kulus läbipuhkekao korvamiseks, saab kasutada auru tootmiseks. Rahalised kulutused puudulikust veetöötlusest põhjustatud aurusüsteemi hooldus- ja remonditöödele (lekete kõrvaldamine, suitsutorude parandamine, katla läbipesu) vähenevad. Sellised tööd on üldjuhul seotud aurutarbijate töö ettenägematute seisakutega, millega kaasneb oluline majanduslik kahju.
|
