Eesti Jäätmekäitlejate Liidu andmetel ladestati 2009. aastal viide Eestis tegutsevasse nõuetele vastavasse prügilasse (lisaks kuni 16. juulini ka praeguseks suletud nõuetele mittevastavatesse prügilatesse) kokku 290 000 tonni jäätmeid, sellest 250 000 tonni olid segaolmejäätmed. 2008. aastal olid kogused vastavalt 396 000 ja 333 000 tuhat tonni.

Taaskasutusse suunati eelmisel aastal 63 000 tonni prügilatesse jõudnud jäätmetest ning mehaanilis-bioloogilisse töötlemisse üle 20 000 tonni segaolmejäätmeid. Seega on prügilatesse ladestatud jäätmekogused 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga vähenenud 25–26%.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimehe Aivar Lõhmuse sõnul on ladestatud jäätmete kogused küll vähenenud, kuid jäätmete taaskastus peab suurenema. Jäätmekäitlejate Liitu kuuluvatel jäätmekäitlusettevõtetel on lähiajal plaanis käivitada uued projektid ning hakata järjest suuremas mahus jäätmeid mehaanilis-bioloogiliselt töötlema ja jäätmekütust tootma. Nii näiteks  plaanib Ragn-Sells AS hakata tootma segaolmejäätmetest jäätmekütust,  Veolia Keskkonnateenused AS koostöös Tallinna Prügila AS hakkab segaolmejäätmetest mehaanilis-bioloogilise töötlemise teel tootma jäätmekütust,  Eesti Energia AS plaanib välja ehitada Irus jäätmepõletustehase.

2008. a oktoobris kiitis Euroopa Komisjon heaks EL jäätmete raamdirektiivi, milles on sätestatud, et  aastaks 2020 tuleb 50% olmejäätmetes sisalduvast  klaasist, paberist, metallist ja plastist korduskasutada või võtta materjalina ringlusse. Liikmesriigid, sealhulgas Eesti, peavad direktiivi üle võtma 12. detsembriks käesoleval aastal. Alates käesoleva aasta 16. juulist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid üle 45 massiprotsendi. Alates 16. juulist 2013 ei tohi neid olla rohkem kui 30 % ja alates 16. juulist 2020 on piirang 20%.

Allikas: Eesti Jäätmekäitlejate Liit