26.04.2010. Keskkonnainvesteeringute Keskuses anti roheline tuli viiele jäätmete taaskasutuse projektile, millest omapärasemad on Rexest Grupp OÜ soov hakata plastjäätmetest ehitusmaterjali tootma ning Horizon Tissue OÜ plaan anda kokku kogutud paberpakendile uus elu pehmepaberina. Viiele projektile antakse kokku ligi 93,8 miljonit krooni Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetust, millele lisandub veel toetuse saaja omaosalus.

Rexest Grupp OÜ projekti käivitumisel on võimalik prügilasse ladestamisest päästa ja  ringlusse suunata 2400 tonni plastpakendite jäätmeid. See aitab kokku hoida prügila ladestusressurssi ja väheneb vajadus ehitada uusi prügilaid või ladestusalasid, mistõttu väheneb ka keskkonnareostus. Projekti tehnoloogia edasiarendamisel on tulevikus võimalik käitlusse võtta ka muid ohtlikke jäätmeid, sealhulgas meditsiinilisi tarvikuid, põlevkivituhka ning asbesti. Jäätmete töötlemisliin rajatakse Väätsa Prügilasse ning ehitusmaterjalide tootmisliin Mäole.

Horizon Tissue OÜ plaaniks on hakata peamiselt paber- ja kartongpakendist pehmepaberit tootma. Seni on sellist paberit Eestisse imporditud. Projekt aitab muuhulgas leevendada Eesti pakendiettevõtjate ja jäätmekäitlejate muret seoses paberpakendi taaskasutusvõimaluste puudumisega Eestis ja sellest tingitud jäätmete ekspordiga seotud probleeme. Uue pehmepaberi tootmisliini käivitumisel hakatakse Kehras aastas tootma 15 000 tonnist paber- ja kartongpakendijäätmetest 12 000 tonni pehmepaberit, millest osa müüakse Eestist välja.

Ülejäänud kolme rahastatud projektiga toetatakse jäätmekäitluskeskuse rajamist Lääne-Virumaale, biojäätmete taaskasutamise arendamist Torma prügilas ning biojäätmete käitluskompleksi rajamist Tallinna Prügila territooriumile.       

Aprilli alguses lõppes ka jäätmete taaskasutuse teine taotlusvoor, kuhu sarnaselt esimese vooruga laekus väga vähe taotlusi. 11 projekti toetusesoov on veidi üle 160 miljoni Eesti krooni, kuid vooru eelarveks on ette nähtud 200 miljonit krooni. Vähene taotluste arv on ühelt poolt tingitud majanduslikest oludest, kus nõutava omafinantseeringu leidmine on raskendatud, teisalt aga Eesti Energia välja kuulutatud plaanist kasutada lõviosa jäätmetest energia tootmiseks. See aga vähendab tooraine ehk jäätmete hulka ning seetõttu ei suuda mitmed potentsiaalsed taotlejad oma projektidele vajaliku jäätmevoo olemasolu tagada.