|
28. aprillil toimunud ülemaailmse tööohutuse ja töötervishoiu päeva tähistamiseks käivitas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) 2010.–2011. aasta uue tervislike töökohtade kampaania, mis edendab hooldus- ja remonditööde ohutust kogu Euroopas.
Mõnes Euroopa riigis on lausa 20% õnnetustest töökohtades seotud hooldus- ja remonditöödega; samuti on mitmetes sektorites üle poole õnnetustest seotud hooldustöödega. Hooldus- ja remonditööd on tööriskide vältimiseks vajalikud, kuid hooldustööd on ka ise neid läbiviivatele töötajatele kõrge riskiastmega tegevused. Hinnanguliselt on 10–15% surmaga lõppevatest tööõnnetustest seotud hooldustöödega. Seetõttu on eluliselt tähtis, et hooldustöid tehtaks korralikult, tagades töötajate ohutuse ja tervise kaitse.
„Eestis on hooldus- ja remonditöödega seotud õnnetuste sagedasemateks põhjusteks libisemine, komistamine ja kukkumine,“ ütles Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) rahvusliku koordinatsioonikeskuse juht Tiit Kaadu. „Tööinspektsiooni poolt möödunud aastal läbi viidud sihtkontrolli tulemusel tuvastati, et enim esines libedust ettevõtete välisterritooriumitel ning tootmisruumide, ladude, garaa˛ide liikumisaladel, millest igas kümnendas valitses kukkumisoht. Ettevõtteid, kus ühtki puudust ei tuvastatud, oli kokku kõigest 5% kontrollitud ettevõtetest.“
Tiit Kaadu sõnul pöörab Tööinspektsioon tänavu erilist tähelepanu autoremonditöökodades valitsevatele töötingimustele, kus peamisteks probleemideks on vähene teadlikkus ohtlike kemikaalide käitlemisest, tuleohutusnõuete eiramine ning olmeruumide puudumine. „Loodetavasti aitab algav kampaania teadlikkuse tõstmise abil olukorda parandada ning hooldus- ja remonditööde ohtusid ettevõtetele paremini teadvustada,“ ütles Tiit Kaadu.
Halvasti korraldatud hooldustööd ja -protseduurid suurendavad tööõnnetuste, sealhulgas surmaga lõppevate õnnetuste ohtu, mis võivad puudutada väga erinevate tööstussektorite ja tasemete töötajaid. Euroopa üheks kõige hirmsamaks õnnetuseks omataoliste seas võib pidada 1988. aasta Piper Alpha katastroofi, kus tuleohtlik gaas süütas Põhjamerel põlema naftaplatvormi ja muutis selle vaid mõne hetkega tulekeraks, milles hukkus 167 töötajat – see on traagiline näide ebapiisavate hooldusprotseduuride võimalikest tagajärgedest. |
|
|
|
