Jäätmeseaduse eelnõu on kinnitatud

Valitsus kinnitas 7. septembri istungil jäätmeseaduse eelnõu, millega riik loob eeldused, et liigiti kogutud jäätmete äraandmine muutub hinna poolest soodsamaks sortimata olmejäätmete äraandmisest. Eeldatakse, et muudatus motiveerib inimesi jäätmeid rohkem sortima ja liigiti koguma.

Jäätmete liigiti kogumine on vajalik, et suurendada Eestis olmejäätmete ringlussevõtu taset, mis praegu on ca 30%. 2020. aastaks seatud eesmärk on jõuda 50%-ni.

Veoteenuse hind kujuneb riigihanke käigus, millega kohalik omavalitsus otsib jäätmeveo teenuse osutajat. Uutmoodi hinnakujundusega tuleb riigihangete koostamisel arvestada alates 1. juulist 2018. Jäätmekäitlusettevõtted peavad edaspidi jäätmeveo arvel näitama nii segaolmejäätmete kui liigiti kogutud jäätmete teenustasusid, et klientidele oleks üheselt selge mille eest ja kui palju maksta tuleb.

Uue seadusega ühtlustatakse ka avalike pakendikonteinerite välimus: kogumiskohtadesse paigaldatavad uued paberi- ja kartongpakendijäätmete mahutid peavad olema sinised, klaaspakendijäätmete mahutid rohelised ning segapakendijäätmete omad kollased. Olemasolevaid kogumismahuteid üle värvima ei pea.

Muudatusi on ka vanarehvide, patarei- ja akujäätmete ning elektroonikaromu käitlemises. Kui seni oli probleemtoodete valmistajatel või maaletoojal tootjavastutusorganisatsiooniga liitumine või lepingu sõlmimine vabatahtlik, siis edaspidi on see kohustuslik. Samuti on täpsustatud tootjate ja tootjavastutusorganisatsiooni rahalise tagatise nõudeid. Nimelt peab probleemtoote tootja rahaline tagatis katma tema turule lastud kõigi probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud.

Eelnõus on ka mitu muudatust, mis vähendavad jäätmekäitlejate halduskoormust. Näiteks lihtsustub ohtlike jäätmete käitlemiseks vajalike lubade taotlemine. Kui senini kehtis jäätmeluba 5 aastat, siis pärast jäätmeseaduse vastuvõtmist muutub selle kehtivus tähtajatuks.

Jäätmekäitlejad saavad ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ning jäätmejaamade käitamiseks edaspidi jäätmelube taotleda üleriigiliselt. Seni tuli seda teha iga maakonna kohta eraldi, mis võis tähendada, et kui ettevõte tegutses igas maakonnas, tuli tal omada 15 jäätmeluba ning esitada ka 15 jäätmearuannet. Edaspidi piisab ühest.

Jäätmeseaduse eelnõu on ette valmistatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse. Kodifitseerimise peamine eesmärk on kehtivat õigust korrastada. Üldisena jäätmehoolduse korraldamisel muudatusi ei tule, samuti jääb kehtima kulude kandmise reegel „saastaja maksab“.

Allikas: Keskkonnaministeerium