TTÜ liginullenergiaühiselamu on renoveeritud

Print Friendly, PDF & Email

Mai keskel avati Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemia tee 5a asuv renoveeritud liginullenergiaühiselamu. Tegemist on Eesti esimese liginullenergia tasemele renoveeritud ühiselamuga, ühtlasi on see ka Eesti kõige energiatõhusam renoveeritud korterelamu. 

1986. aastal valminud Akadeemia tee 5a hoone on tüüpne paneelmaja, mida leiab nii Mustamäelt, Õismäelt, Lasnamäelt kui ka mujalt Eestis. Ühiselamu renoveerimsel kasutatud tehnilisest lahendusest, mis on ainulaadne nii Baltikumis kui Põhjamaades, võib saada teenäitaja kõigi olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel.

Akadeemia tee 5a liginullenergiaühiselamu renoveeriti põhimõtteliselt erinevalt praegusest parimast praktikast – tavaliselt ehitusplatsil tehtav töö viidi nii suures osas kui võimalik tehasesse. Tehases valmistati välisseinu ja katust katvad lisasoojustuselemendid, seinaelementidesse paigaldati ka ventilatsioonitorustikud.

Esiletõstmist väärib puitmoodulite kasutamine rekonstrueerimisel. Minister Urve Palo sõnul on tegemist tulevikuperspektiiviga lahendusega, mis toob kaasa nii kvaliteedi, tõhususe kui töö kiiruse hüppelise kasvu. Akadeemia tee 5a ühiselamus rakendatud lahendus avab puitmajatootjate jaoks täiesti uue segmendi koduturul. Uudsest tehnilisest lahendusest võib saada ka üks täiendav aken välisturgudele.

Peale eeskujuliku energiatõhususe on majas ka väga hea sisekliima.

„Oleme tänaseks saanud ka hoone energiatarbimise esialgsed andmed, näiteks veebruarikuu energiatarbimine on liginullenergiahoone kohta ootuspärane. Elektritarbimine on jällegi väiksem, kuna ruumides on säästlikud LED valgustid ja hoone toodab ka ise elektrit. Prognoositust suurem on kütte ja ventilatsiooni energiatarbimine, kuna elanikud hoiavad ruumides arvatust kõrgemat temperatuuri. Veetarbimine on keskmisest korterelamust suurem tänu suuremale elamistihendusele. Siiski, kui võrrelda hoone energiatarbimist enne ning pärast renoveerimist, on tulemus erakordne. Liginullenergiahoone on tõepoolest energiasäästlik võrreldes sellesama hoone varasema energiakuluga,“ kinnitab teaduslikku renoveerimist juhtinud ehitusfüüsika professor Targo Kalamees ja lisab, et juba on tuntud huvi, kuidas saaks sellist renoveerimislahendust kasutada teiste korterelamute ning äri- ja avalike hoonete juures.

Nüüd, kui elanikud on pereühiselamusse sisse kolinud, jätkub ka teadusprojekt uues etapis: kõik majja paigutatud tehnilised lahendused ja nende reaalne energiatõhusus saab päris elus proovile pandud ja põhjalikult analüüsitud.

Eestis ootab renoveerimist kokku ligi 13 000 korterelamut ning oskustööjõu piisavus ja kõrge maksumus on renoveerimise pudelikaelaks, mille TTÜ teadlaste välja töötatud tehnoloogiaga saab lahendada.

Lisasoojustuselementide kontseptsioon on välja töötatud Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horizon 2020 uurimisprojekti MoreConnect raames. Projektis osalevad 18 partnerit seitsmest Euroopa riigist. Eestis osalevad uurimus- ja arendustöös peale Tallinna Tehnikaülikooli veel Matek AS ja REF Ehitustööd OÜ.

Allikasja foto:  Tallinna Tehnikaülikool